Valitsus kiitis neljapäeval heaks inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, mis loob õigusliku aluse personaalmeditsiini laialdaseks kasutuselevõtuks Eestis. Üle 20 aasta vana seaduse uuendamine võimaldab geenidoonori tahteavalduste kaudu tuua geenivaramusse kogutud andmed tervishoidu, et ennetada haigusi, pakkuda täpsemaid diagnoose ja määrata sobivamat ravi.
Inimgeeniuuringute seaduse põhiosa on kavandatud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.
  • Inimgeeniuuringute seaduse põhiosa on kavandatud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.
  • Foto: Shutterstock
Personaalmeditsiini keskmes on ennetus, mis arvestab lisaks tavapärasele haigusloole ja eluviisile ka inimese geeniteavet. Päriliku info ulatuslikum kaasamine aitab riske täpsemalt hinnata: kõrgema riskiga inimesed kutsutakse uuringutele varem või alustatakse varasemat ravi, et vältida tõsisemat tervisekahju.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele