Arenguseire keskuse esitletud raportist “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035 " selgus, et Eesti tervishoius kujunenud püsiva defitsiidi katmiseks on vaja nii riigieelarvelist lisaraha kui ka kulukasvu kontrolli alla saamist.

- Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul toetab raport senist teadmist, et Eesti tervishoiu rahastamine on kriisis ning vajab suuri ja süsteemseid muutusi, andes edasisteks poliitilisteks valikuteks kindlamad alusteadmised.
- Foto: Shutterstock
Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Kaupo Koppel selgitas, et Eesti tervishoiukulud on viimastel aastatel kasvanud kiirenevas tempos. “Tervisekassa kulud ületavad tulusid ligi saja miljoni euroga aastas, kuid seni on tervishoiul aidanud pinnal püsida COVIDi aegne ajutine lisarahastus ning püsieraldis mittetöötavate pensionäride eest. Tänaseks oleme olukorras, kus nende meetmete mõju on ammendunud,” tõdes ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.