Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) eesmärk on õpetada inimene ise ennast aitama läbi aktiivse arutelu terapeudiga, aga teraapia pikkus sõltub probleemist, ütleb kliiniline psühholoog ja kognitiivse käitumisteraapia rakendaja Kaia Kastepõld-Tõrs.

Kognitiiv-käitumisteraapia on struktureeritud ja eesmärgipärane psühhoteraapia, mis aitab muuta mõtte-, tunde- ja käitumismustreid ning õpetab inimest end ise aitama, ütles kliiniline psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs. Tema sõnul on KKT teadusuuringute järgi üks tõhusamaid sekkumisviise paljude psüühikahäirete korral, kuid tulemus sõltub probleemist ja inimese motivatsioonist. Eestis on praegu umbes 130 KKT psühhoterapeuti.

Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs
  • Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs
Michael A. Tomkinsi “Kognitiivse käitumisteraapia tööraamat” räägib tõenduspõhistest võtetest toimetulekuks stressi, ärevuse, depressiooni ja muude probleemidega. Kuni 6. detsembrini 2026. aastal on see suure laomüügi puhul saadaval 30% soodsama hinnaga SIIT.
Palusime kliinilisel psühholoogil ja Tartu ülikooli õppejõul Kaia Kastepõld-Tõrsil selgitada, mis selle teraapia ikkagi nii oluliseks ja populaarseks teeb.
Mis on kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) ja kuidas see erineb teistest teraapiavormidest?
Kuidas kognitiiv-käitumisteraapia toimub ja toimib? Kas see hõlmab rohkem rääkimist, enesekaemust või praktilisi harjutusi?
KKT on küll nn jutu-teraapia nagu seda valdkonda vahel nimetatakse, aga mitte ainult. KKT tehnikad on mitmekülgsed – sisemiste kognitiivsete protsessidega tegelevad (mõtted, tähelepanu jne), emotsioonidele keskenduvad (nt emotsioonide regulatsiooni viisid), käitumise muutmisele suunatud (nt käitumiseksperimendid) ja ka kogemuslikud (nt kujutlustehnikad). KKT on elav ja aktiivne psühhoteraapia, kus inimene on kaasatud kui võrdväärne koostöö partner oma eesmärkide saavutamisse. Seda kõike tehakse eesmärgistatult – ehk sobivad abiviisid valitakse psühhoterapeudi poolt koostöös abivajajaga vastavalt sellele, milline on abivajaja probleem ja valmidus.
Kui kaua kestab tavaliselt üks teraapiakuur? Kas tulemusi võib oodata kiiresti?
KKT üks eeliseid on see, et ta on heas mõttes kiire psühhoteraapia – seda metoodikat on võimalik rakendada lühiversioonis väga edukalt. Näiteks kui inimesel on hirm millegi spetsiifilise suhtes, siis võib olla paarist-kolmest seansist juba abi, arvestades muidugi seejuures, et abisaajal on piisavalt ressurssi selleks. See tähendab, et ta on teadlik oma murest, motiveeritud abi saama ja üleüldine toimetulek piisavalt hea. Aga KKT võib olla ka pikk psühhoteraapia protsess, kui eelnimetatud aspektid on teistsugused. Eelkõige sõltub aga psühhoteraapia pikkus probleemist – selle sügavusest, kestusest ja sellest, kui suurt häiritust see põhjustab inimesele endale.
Enamasti seostatakse seda täiskasvanute raviga, kuid mis vanuses lastele võiks seda soovitada ja kui suur roll on siin toetaval vanemal? Olete näinud edukat teraapiat näiteks teismelistel?
KKT on väga edukalt rakendatav ka lastele ja noorukitele. Nt noorukid tihti hindavad just selgust, koostöisust, konkreetsust, mida KKT pakub. Lastele ja noorukitele tuleb muidugi sekkumised kohandada eakohaseks. Näiteks viieaastasega mõtetest rääkides on hea teha seda mängu vahendusel ja mitte otse küsides stiilis „mis mõte sul peast läbi käis?“. Teismelistega toimib jälle selline koomiksi-stiil hästi, täidame n-ö mõttemulle. Olen ise keskendunud enam traumajärgsete seisundite psühhoteraapiale, ja saan siit näidet tuua, et ka laste puhul toimib KKT traumajärgse stressihäire ravina väga hästi.
Muidugi on veel oluline ja seda tegelikult hoolimata psühhoteraapia mudelist, arvestada, et mida väiksem on laps, seda suurem on psühhoteraapia protsessis ka toetava lapsevanema roll. Põhimõtteliselt õpetatakse lapsevanemat olema n-ö terapeut oma lapsele. See tähendab, et kuna lapse enda oskused ja valmidus oma probleemidest rääkida on madalamad, siis saab kõige tõhusamalt sekkuda just lapsevanem igapäevastes eluolukordades, aga ta peab omama selleks teadmisi, oskusi ning olema ise selles protsessis toetatud. Seda kõike pakub KKT psühhoteraapia peredele.
Kas teraapiast kaasa saadud oskusi tuleks lihvida ja kasutada edasi ka siis, kui inimene juba on paranenud – et ei tekiks tagasilangust? On see universaalne meetod, mida patsient saab hiljem mõne muu probleemi tekkides kasutada?
KKT on mõeldud oskuste õppena kliendile – see on tema tuum. Psühhoteraapia käigus õpib inimene (ümber või ära), kuidas oma probleemidega toime tulla ning eesmärk ongi see, et ta psühhoteraapiast väljudes ei võta kaasa mitte ainult tulemust, vaid ka oskused. Mingis mõttes eeldus ongi, et kui peaks tekkima mõni muu probleem, siis rakendab inimene omandatud oskusi, ja alles siis kui need ei toimi piisavalt, pöördub psühhoteraapiasse tagasi. See on kindlasti üks KKT tõhususe aluseid.
Kui palju on Eestis KKT terapeute ja kaua seda õppima peab?
KKT psühhoterapeute on hetkel Eestis umbes 130 ringis, väljaõpe on pidev. Väljaõpe koosneb sissejuhatavast kursusest ja jätkukoolitusest ning superviseeritud praktikast (kokku võtab see minimaalselt 3-4 aastat). Keda huvitab täpsemalt, võib uurida infot EKKA kodulehelt.

Seotud lood

Uudised
  • 09.01.25, 09:35
Töö iseenda muutmisega algab oma harjumustest teadlikuks saamisest
Intervjuu USA tuntud holistilise psühholoogi ja virtuaalse tervendamisplatvormi asutaja Nicole LePeraga, kelle raamat „Töö iseendaga“ ilmus eestikeelsena Äripäeva terviseraamatute klubis 2024 augustis.
Uudised
  • 15.05.15, 12:00
Kognitiiv- ja käitumisterapeudid tähistavad sünnipäeva
Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (EKKA) tähistab täna oma 25. sünnipäeva konverentsiga „Kes mida kardab?“
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.26, 09:43
Euroopat ähvardab neuroloogiliste haiguste laine
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele