Südame-veresoonkonna haigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Juta Kraav, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseeas, laste eluviis ja kehaline aktiivsus aga mõjutavad oluliselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.
Juta Kraav.
  • Juta Kraav.
  • Foto: Lilian Mõttus
Seni on laste ja noorte veresoonte tervist käsitletud peamiselt üksikute tegurite kaupa. Tervikpildi loomiseks keskendus Kraav oma doktoritöös mitmele seni eraldi uuritud tegurile, nagu kehakaal, kehaline aktiivsus ning luustiku areng. Selleks analüüsis ta kaheksa aasta jooksul kogutud Eesti ja Soome noorte tervisenäitajaid ja harjumusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele