Maaret Kallio: teemasid on aidanud mõista lugematud kohtumised ja kogemused
Järgneb intervjuu Maaret Kallioga.
Maaret, palun räägi, millega igapäevaelus tegeled ja mida kirjutanud oled.
Tegelen psühhoterapeudina peamiselt traumade ja kriisidega ning võtan inimesi vastu Helsingi kesklinnas.
Lisaks pean üle kogu Soome üsna palju loenguid, kus räägin vaimsest tervisest, heaolust ja lootusest. Lootusest räägib ka minu 2020. aastal ilmunud seni populaarseim raamat, mida on umbes 16 000-eksemplariste tiraažidega tõlgitud mitmesse keelde.
Kokku olen kirjutanud kümme täiskasvanute raamatut, millest mõni on ilmunud ka muus keeles ja mõniteist lasteraamatut. Need on olnud Soomes väga populaarsed ja ma olen selle üle väga õnnelik.
Üle kümne aasta töötasin ka kolumnistina ühes Soome suurematest ajalehtedest, “Helsingin Sanomates”. Seega on päris paljud inimesed mind nende aastate jooksul tundma õppinud raamatute ja kolumnide kaudu.
Juba kuus aastat olen koostanud ka kalendrit, milles on lisaks praktilisele kalendriosale ka tekste vaimse tervise, heaolu ja tervisliku elu kohta. Mulle meeldibki teha asju, mida inimesed saavad oma igapäevaelus päriselt kasutada, mitte lihtsalt rääkida sellest, et korras vaimse tervise või meelerahu saavutamiseks peab minema näiteks Indiasse, joogalaagrisse või nädalalõpureisile.
Tutvu äsjailmunud raamatuga SIIN
Kuidas sinu kirjutamisprotsess välja näeb? Kas pead kirjutamiseks teistest inimestest eralduma või kuidas end õigele lainele saad?
See on hea küsimus. Ma kirjutan tegelikult kogu aeg: mul on pidevalt midagi käsil, nii et kirjutamine on saanud minu tavalise nädala osaks. Võin näiteks rohkem kirjutada neljapäeviti ja reedeti, mis ei sega psühhoterapeuditööd, aga eriti hästi sobivad samasse päeva loengud ja kirjutamine.
Kui mul on näiteks väga suure, tuhandest inimesest koosneva publikuga loeng, kus esitatakse palju küsimusi, siis pärast seda loengut on peaaegu võimatu minna koju ja kohe keskendunult kirjutama hakata.
Näiteks “Lootuse väe” puhul oli teadusallikate ja -uuringute leidmine lihtne, kuna lootuse kohta on tehtud väga palju teadusuuringuid ning olen ka ise selle kohta psühhoteraapia-alase uuringu teinud. “Meelerahu” kirjutama hakates aga avastasin, et sel teemal ei ole sugugi nii palju uuringuid, mistõttu pidin infot otsima palju laiemalt. Õnneks on mul enam kui 30 aasta jooksul olnud võimalus kohtuda väga erinevate spetsialistide ja inimestega ning olen seotud ka rahvusvahelise koostöö ja uurimistööga – see kõik aitas teemat paremini mõista.
Hetkel kuum
Mis eraldumisse puutub, siis on mul kaks last ja abikaasa, koer ja teised tööd, mis ei võimalda mul minna näiteks kaheks kuuks Itaaliasse kirjutama. See on õpetanud leidma kirjutamise aega oma tavalise elu sees.
Sinu turvaliste suhete raamat “Tunne head suhet” oli Soomes ilmumise järel populaarne pulmakink. Millest see raamat räägib ja mis on turvalise suhte olulisim tegur?
Kirjutan raamatus sellest, kuidas ära tunda hea emotsionaalne side partneriga, kuidas suhet süvendada ja kuidas katkenud sidet taastada. Hea ja turvalise suhte olulisim tegur on emotsionaalne side partneriga, ent tasub meeles pidada, et isegi heas suhtes on mõrasid. Raamatus pakungi teeviitasid suhteoskuste õppimiseks nii üksi kui ka koos partneriga.
Äripäeva kirjastuselt on eestikeelsena ilmunud Kallio raamatud “Meelerahu” (2025. aasta algul) ja “Tunne head suhet” (2026. aasta sügisel) ning lähiajal ilmumas “Lootuse vägi”.
Seotud lood
Tervise raamatuklubi septembri raamat on soome psühhoterapeudi, koolitaja ja kirjaniku Maaret Kallio paarisuhte käsiraamat. Autor aitab konfliktide mustritesse kinni jäänud partnereid taas armastusega ja lugupidavalt suhtlema.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele