Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlastel on suur unepuudus
Eesti inimesed peaks rohkem puhkama ning
nii oma töö- kui ka puhkeaega paremini planeerima.
Seotud lood
Eesti unemeditsiini seltsi president, Tartu
Ülikooli psühhiaatriakliiniku unearst Tuuliki Hioni sõnul saab unetust ravida
ning sellega on võimalik õppida ka toime tulema.
Unehäiretest tingitud haigus- ja
õnnetusjuhud sagenevad ning mitmed riigid on mõistnud, et unehäireid on odavam
ennetada, kui hiljem nende tagajärgi ravida.
Rootsi Uppsala ülikooli teadlased on
avastanud, et teatud ajupiirkond, mis osaleb inimese söögiisu reguleerimises,
aktiveerub tugevamini unepuuduse tagajärjel, kirjutas ERR.
Halb unekvaliteet loob aluse paljudele
haigustele. Uneaeg on mõeldud väljapuhkamiseks ja taastumiseks. Kuid mis
tegelikult uneajal toimub?
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele