Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas riik peaks rahastama HPV-vaktsineerimist?
10. veebruari Meditsiiniuudistes
selgitab Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna
teadur Piret Veerus oma seisukohti, miks riik HPV-vaktsineerimist rahastama ei
peaks. Temale vastu väidavad erialaseltside juhid.
Seotud lood
Ravimifirmadel pole vaja oma HPV-vaktsiine
Eestis üldse turundada. Selle töö teevad nende eest vabatahtlikult ära tuntud
naised.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis
töötava keemilise bioloogia tippkeskuse teadlased modelleerisid inimese
papiloomviiruse paljunemist rakukultuuridel ning leidsid puuduva lüli
mõistatuses, kuidas papilloomiviirus tekitab vähki.
Ema shy;ka shy;kae shy;laväh shy;ki ära
hoidva vakt shy;sii shy;ni tõhu shy;su shy;ses kaht shy;le shy;jaid po shy;le,
prob shy;leem on hin shy;nas kuna kolm süsti maksavad kokku 5000-6000 krooni,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Teadlaste hinnangul võivad pooled maailma
meestest olla nakatunud inimese papilloomiviirusega. Tegemist on infektsiooniga,
mis põhjustab nii emakakaela- kui ka teisi vähkkasvajaid. Seega on poiste
vaktsineerimine HPV-de vastu vägagi õigustatud. Sellised seisukohad avaldati
ajakirjas Lancet ilmunud uuringus.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele