Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Emakakaelavähi vastane vaktsiin jääb paljudele kättesaamatuks
Ema shy;ka shy;kae shy;laväh shy;ki ära
hoidva vakt shy;sii shy;ni tõhu shy;su shy;ses kaht shy;le shy;jaid po shy;le,
prob shy;leem on hin shy;nas kuna kolm süsti maksavad kokku 5000-6000 krooni,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Tartu Ülikool Tervishoiu instituudi
magistrant Alice Kivistik kaitses juunis magistritöö rahvatervishoius, millest
selgub, et otsene kutse viimine naiseni kas posti teel
või näiteks pereõe kaudu tooks emakakaelavähi sõeluuringust osa
võtma palju rohkem naisi.
10. veebruari Meditsiiniuudistes
selgitab Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna
teadur Piret Veerus oma seisukohti, miks riik HPV-vaktsineerimist rahastama ei
peaks. Temale vastu väidavad erialaseltside juhid.
Tänases Vikerraadio saates „Tervist!“
kinnitas Tartu Ülikooli teadlane Mart Ustav, et tema soovitab tüdrukuid
papilloomviiruse vastu vaktsineerida. „Praeguseks on üheselt näidatud, et see
vaktsineerimine tõesti kaitseb inimesi viirusnakkuse eest,“ selgitas Ustav.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.