Vähinädala erivastuvõttude ajad juba otsas

Täna toimub Tallinnas rahvusvahelise vähinädala teaduskonverents „Vähk meestel – ennetamise, varajase avastamise ja ravi kaasaegsed võimalused“.

Eesti vähiraviandmed näitavad, et umbes pooled patsientidest, kellele pannakse esimest korda vähidiagnoos, õnnestub terveks ravida, ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere.

Kui inimese lähisugulastel pole vähki olnud, siis tuleks pärast 50. eluaasta saabumist kaaluda võimalusi tervist põhjalikumalt kontrollida, rääkis onkokirurg Tiit Suuroja.

Vähk tabab rohkem kui neljandikku rahvastikust ja röövib iga kaheksanda inimelu. Muumiate ja fossiilsete luude uurimine viitab aga sellele, et vanasti oli see haigus haruldane. See on sünnitanud teooria, et vähk on moodsa aja nähtus, mis tekib reostuse, kehva toidu ja vähese liikumise kiiluvees.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.