Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valvere: vähidiagnoos ei ole surmaotsus
Eesti vähiraviandmed näitavad, et umbes
pooled patsientidest, kellele pannakse esimest korda vähidiagnoos, õnnestub
terveks ravida, ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja
hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere.
Haigekassa rahastab 2012. aastal eraldi
raviteenusena pahaloomuliste kasvajate konsiiliumide tööd. Kokku eraldatakse
vähikonsliiumi teenusele 552 000 eurot. Taotluse vähiravi konsiiliumi teenuse
rahastamiseks esitas Eesti Onkoloogide Selts 2010. aastal.
"Igaühe tervis on tema isiklik asi ja
sellesse tuleb tõsiselt suhtuda," manitseb professor Hele Everaus ega kiirusta
onkoloogina hukka mõistma ka neid vähihaigeid, kes imeravitsejatelt abi otsivad,
kirjutas Õhtuleht.
Kui inimese lähisugulastel pole vähki
olnud, siis tuleks pärast 50. eluaasta saabumist kaaluda võimalusi tervist
põhjalikumalt kontrollida, rääkis onkokirurg Tiit Suuroja.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.