Novaator: Autism annab endast märku juba beebieas

Enne vanema lapse aastaseks saamist eostatud järeltulijatel on kolm korda suurem tõenäosus autismi tekkeks võrreldes lastega, kelle vanusevahe on vähemalt kolm aastat, vahendab teadus.err ajakirjas Pediatrics avaldatud uurimust.

Yale’i ülikooli meditsiiniteaduskonna uurijate autismiuurimus, milles rakendati funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRT), on tuvastanud sellise ajutegevuse mustri, mis võib iseloomustada geneetilist soodumust autismispektri häire (ASD) kujunemiseks.

Inimese nägu ja aju arenevad kooskõlas, mis algab juba embrüona ja jätkub ka läbi noorukiea, nii et ühe muutus mõjutab ka teist. Nüüd on Missouri ülikooli teadlased kaardistanud märgatavad erinevused inimese näo omadustes, mille alusel on võimalik eristada autiste tavalise arenguga lastest. See teadmine võib aidata teadlastel paremini mõista autismi päritolu, kirjutas ERRi teadusportaal.

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon on ette valmistamas vaimsete häirete klassifikatsiooni, kus Aspergeri sündroomi enam eraldi välja ei toodagi. Samasuguseid arutelusid on peetud ka Euroopas, kirjutas Tarbija24.

Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.