COVID: Viirus jätab maha antikehad, mis võivad rünnata ka terveid kudesid
Mitmed uuringud näitavad, et veel kuid pärast SARS-CoV-2 infektsioonist taastumist on põdenutel kõrgenenud antikehade tase ning need võivad eksikombel rünnata organeid ja kudesid, isegi kui viiruse põdemine ei kulgenud väga raskelt.
Juba mullu nägid arstid, et osa COVID–19 haigestunute kaebused ei taandu isegi kuid pärast põdemist. Praeguseks on selge, et pikk COVID on sündroom, mille ravi hakkab nõudma tervishoiusüsteemilt suurt ressurssi.
Kuu aega pärast seda, kui kolmeaastane Eran oli kergest COVID-19 haigusest paranenud, toimetas ema Sara Bittan ta kiirabisse. Lapsel oli kõrge palavik, lööve, silmad ja alakeha olid paistes ja punetavad, kõht valutas ja laps nuttis valust.
Aafrika terviseuuringute instituudi labori teatel võib COVID-19 omikrontüvi osaliselt mööda minna Pfizer-BioNTechi kahe doosi tekitatud kaitsest, ent tõhustusdoosid võivad aidata tüve tõrjuda.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.