Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloog Vahur Valvere ja Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokene rääkisid kuu alguse “Tervisetarga” saates sellest, miks vähk tekib, kuidas sõltuvused kujunevad ja millisel moel riskikäitumine, sealhulgas suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, võivad kasvajate arengut soodustada.

- Doktorid Margus Lõokene ja Vahur Valvere.
- Foto: Violetta Riidas
NB! Raadiosaate tutvustusele lisatud kommentaar alternatiivsete tubakatoodete kohta.
Juttu oli ka sellest, kuidas sõltuvused mõjutavad ravi tulemusi, millest sõltub ravisoostumus, miks mõned patsiendid otsivad alternatiivseid ravivõimalusi, mis on täiendravi ning kui oluline on pere ja ühiskonna roll tervisekäitumise kujundamisel. Allpool järgnevas intervjuus vastavad doktorid alternatiivsete tubakatootete riski puudutavatele küsimustele.
Miks vähk tekib?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valvere: “Vähk on tegelikult geneetiline haigus – see tekib raku DNAs toimunud mutatsioonide tõttu. Kui muutused jäävad parandamata ja rakukontroll kaob, hakkavad rakud piiramatult kasvama ja tekib kasvaja. Ainult umbes 5–10% vähkidest on pärilikud, ülejäänud on seotud eluviisi ja keskkonnateguritega. Eluviisiga seotud riskitegurid moodustavad ligi 40% vähijuhtudest. Suur osa neist on seotud suitsetamise, alkoholi tarvitamise, ebatervisliku toitumise ja vähese liikumisega. Vanus lisab oma osa – mida vanemaks elame, seda nõrgemaks jääb organismi võime DNA-kahjustusi parandada.”
Kuidas sõltuvused ja vähk omavahel seotud on?
Valvere: “Kui räägime sõltuvusainetest ja vähist, siis kõige otsesem seos on tubakal ja alkoholil. Kopsuvähk on meestel umbes 90% seotud pikaajalise suitsetamisega. Ka suu-, kõri- ja söögitoruvähk on otseselt seotud suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega. Alkoholi kuritarvitamine võib viia maksapõletiku, tsirroosi ja lõpuks maksavähini. Kui need kaks sõltuvust – alkohol ja tubakas – on koos, tekivad eriti sageli pea- ja kaelapiirkonna kasvajad.”
Kas uued ja alternatiivsed tubakatooted on ohutumad kui tavasigaretid?
Valvere: “Alternatiivsed tubakatooted (e-sigaret, HTP) on tõenäoliselt siiski väiksema vähiriskiga kui tavasigaretid, eriti kui kasutaja tõesti loobub tavalistest sigarettidest ja kasutab ainult alternatiivset toodet. Madalam risk ei tähenda siiski ohutust, sest vähiriski ei saa välistada, eriti pikaajalise ja intensiivse kasutamise korral. Suuremahulisi ja võrdlevaid teadusuuringuid ei ole aga kahjuks praegu veel piisavalt.”
“Suitsetamise või nikotiinitoodete kasutamisega seotud vähirisk tuleneb peamiselt põlemisproduktidest ja abiainetest, mitte niivõrd nikotiinist endast. Nikotiin ei ole otseselt kantserogeen – see ei põhjusta iseseisvalt DNA-mutatsioone ega vähki. Küll aga on sel kaudseid mõjusid, mis võivad soodustada vähirakkude kasvu ja uute veresoonte teket (angiogeneesi), kui vähk on juba olemas või tekkimas. Suitsetamisel tekib tuhandeid keemilisi ühendeid, millest üle 70 on teadaolevalt kantserogeensed – näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, nitrosoamiinid, benseen ja formaldehüüd.”
Miks inimesed üldse sõltuvusse satuvad?
Lõokene: “Sõltuvused tekivad sageli kahe mehhanismi kaudu – kas stressi vähendamiseks või naudingu otsimiseks. Enamik ainetest vähendab ajutiselt stressi või tekitab mõnutunnet. Kui aju neid signaale korduvalt saab, tekivad närviringides püsivad muutused ja inimene hakkab otsima sama tunnet aina uuesti. Sõltuvuse tekkeks pole vaja ”nõrka iseloomu“ ega geeni. Sõltuvusgeeni on otsitud aastakümneid, aga tegelikult on palju olulisem inimese käitumine ja keskkond. Me kõik võime sõltuvusse sattuda – küsimus on, kui teadlikult me oma harjumusi juhime.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas patsiendid mõistavad, et nende vähk on seotud sõltuvustega?
Valvere: “Tavaliselt saavad nad sellest aru, eriti kui vähi põhjus on ilmne, näiteks kopsu- või kõrivähk suitsetajatel. Aga siin mängivad rolli nii inimese haridustase, elukogemus kui ka tema valmisolek endaga aus olla. Mõni eitab seda lõpuni. Keelamine ja süüdistamine ei toimi. Kui sa tahad, et patsient oma riskikäitumist muudaks, tuleb olla delikaatne ja mõistev. Arst ei saa käskida ega karistada – ta saab nõustada. Vajadusel tuleb kaasata psühholoog või psühhiaater, sest ainult koostöös on võimalik inimest aidata.”
Miks ei saa sõltuvusest lihtsalt tahtejõuga üle?
Leokene: „Tahtejõuga ei tee suurt midagi. Kui inimene on harjunud saama naudingut näiteks alkoholiklaasist, siis ei saa lihtsalt öelda: ära joo enam ja kõik saab korda. Peame leidma talle alternatiivi – õpetama teda elama ilma aineid tarvitamata. See ongi teraapia tuum. Arst on nagu treener, patsient aga oma meeskonna kapten. Arst saab anda taktika ja soovitused, kuid tegutsema peab inimene ise.“
Kas sõltuvustega vähipatsiendid jõuavad arsti juurde hiljem kui teised?
Valvere: “Sageli küll. Suitsetaja tuleb tavaliselt siis, kui tal on juba veriköha või kopsupõletikud. Ka alkoholisõltuvuse korral on maks tihti kahjustatud. Kui neil kaebusi pole, ei jõua nad arsti juurde lihtsalt sellepärast, et nad ei pea end haigeks. Kui sõltuvus ja vähk esinevad koos, tuleb ravida mõlemat. See on keeruline ja nõuab meeskonnatööd. Onkoloog, psühhiaater, valuarst – kõik peavad koos tegutsema. Kui motivatsiooni või perekonna tuge pole, on häid tulemusi raske saavutada.”
Saade on järelekuulatav
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi vähk on endiselt üks raskemaid haigusi, on Eesti patsientide elulemus viimastel aastatel oluliselt paranenud ning hakkab ravitulemustes järele jõudma Põhjamaade tasemele, seda eriti näiteks kopsu- või eesnäärmevähi seljatamisel.
Tervise arengu instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal rekordiline arv –9843 vähi esmasjuhtu, neist meestel 5014 ja naistel 4829. Vähidiagnooside kasvu taga on tõenäoliselt nii rahvastiku vananemine, tervishoiusüsteemi taastumine pandeemia mõjudest kui ka sõeluuringutel osalemise kasv.
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.