Indrek Seire: soolevähi sõeluuringu vanusepiir alaneb veelgi
Seedetrakti pahaloomuliste haiguste diagnostikale ja kirurgilisele ravile pühendunud doktor Indrek Seire sõnul on positiivne muutus soolevähi sõeluuringu vanusepiiri allatoomine järgmisest aastast veel kahe aasta võrra.
Loe AI kokkuvõtet
Soolevähi sõeluuringu vanusepiir alaneb Eestis järgmisest aastast 58ndalt eluaastalt 56nda eluaastani, eesmärgiga avastada vähk varasemas staadiumis. Doktor Indrek Seire rõhutab, et ideeliselt võiks alustada sõeluuringut juba 50. eluaastast, nagu soovitab Euroopa konsensus. Sõeluuringu peitveretest avastab 80% vähkidest, kuid ei pruugi tuvastada kõiki vähieelseid muutusi. Seire rõhutab, et positiivse peitveretesti järel on koloskoopia eluliselt oluline, kuna see võib ennetada vähi levikut. Viimase kümne aasta jooksul on soolevähi ravi muutunud tõhusamaks ja vähem invasiivseks.
Kirurg ja endoskopist Indrek Seire teeb ettekande soolevähi diagnostikast ja varasest avastamisest vebinaril “Soolevähk: hirmust ravini” 5. veebruaril koostöös Meditsiiniuudiste ja Medicumi koolitus- ja nõustamiskeskusega.
Eestis algab sõeluuring 58ndast eluaastast, varem algas 60ndast. Mis oleks ideaalne vanusevahemik sellele sõeluuringule ja kas kaheaastane vahe on optimaalne?
Alates 2026. aastast on esmakordselt soolevähi sõeluuringule kutsutud inimesed juba alates 56st eluaastast – see on oluline nihe! Pikemas plaanis on meie eesmärk aga veelgi ambitsioonikam: kuna risk haigestuda soolevähki hakkab tõusma juba 50. eluaastast, peaks soovitatav sõeluuringu vahemik olema 50–74 eluaastat nagu Euroopa konsensus ette näeb. Maailmas on ka riike (USA, Austraalia) kus soolevähi sõeluuringuga alustatakse juba 45. eluaastast.
Sõeluuringu peitveretesti kaheaastane intervall on paljude riikide tavapraktika. Olulisem kui testi intervall, on sõeluuringus osalemine!
Arusaadavalt tuleb riikliku sõeluuringu planeerimisel alati arvestada tervishoiusüsteemi võimekusega. Mida varem sõeluuring algab, seda suurem hulk inimesi peaks peale positiivset peitveretesti jõudma kolonoskoopiasse. Just piiratud ressursside tõttu kasutab enamik Euroopa riike esmase sõeltestina peitveretesti, mitte kohe koloskoopiat, kuigi viimane on täpsem.
Koloskoopiat pakutakse esmase uuringuna sõeluuringuks näiteks Austrias, Poolas, Saksamaal, Šveitsis, USAs.
Vaata ka Indrek Seire ettekannet perearstidele soolevähist onkoloogiakonverentsilt 2022.
Alates sellest ajast, kui Eestis on saanud teha soolevähi sõeluuringut: mis on muutunud, kui te oma igapäevast tööd vaatate?
Soolevähi sõeluuring on Eestis kättesaadav alates aastast 2016. Igapäevatöös näeme selgelt seda, et sõeluuringus leitud vähid on avastamise hetkel ülekaalukalt varases staadiumis. Varases staadiumis vähki on aga oluliselt lihtsam ravida – saame enamasti kasutada väheinvasiivseid meetodeid, näiteks laparoskoopiline kirurgia. Veelgi olulisem on see, et leiame sõeluuringu käigus palju vähieelseid muutusi, mis on koheselt esimese koloskoopilise uuringu käigus eemaldatavad. Nii mängib sõeluuringu koloskoopia ka vähi ennetuses väga olulist rolli.
Kui rinnavähi osas juba Eestis hakati tegelema geeniandmete põhjal ennetava sõeluuringuga vanusele vaatamata, siis kas midagi sellist peaks olema ka soolevähi puhul? On kusagil maailmas näiteid sellise praktika kohta?
Kõrge geneetilise riskiga inimestele on soolevähi puhul juba praegu olemas eraldi jälgimine, mõnel juhul alates juba 20.–25. eluaastast. See puudutab näiteks Lynch’i sündroomi ja perekondlikku polüpoosi. Lisaks soovitame geneetiku konsultatsiooni kõigile, kel alla 50aastaselt on diagnoositud soolevähk. Seega geenirisk on juba täna osa ravipraktikast.
Hetkel kuum
Polügeense riski (mitme geeni koosmõju) põhjal sõeluuringusse suunamine on järgmine loogiline samm – selle abil saaks tuua osa inimesi sõeluuringule varem ning mõnel juhul ehk vähendada uuringute arvu madalama riskiga inimestel.
Teaduslik alus on olemas ja pilootprojektid juba käivad, kuid ühtegi polügeense riski hindamisel põhinevat riiklikku programmi veel ei ole. See on pigem järgmise kümnendi teema.
Soolevähk on laiem mõiste kui vaid ühes soolestiku osas paiknev kasvaja. Kas on mingeid kasvajaliike, mida näiteks peitveretest välja ei too või toob välja alles edasiarenenud staadiumis? Kuidas neid avastada varakult?
Peitveretest tabab eelkõige kasvajaid, mis veritsevad. Seeetõttu ei diagnoosi peitveretest kõiki soolevähieelseid muutusi. Test avastab umbes 80% vähkidest, kuid vaid 20–40% suurematest vähieelsetest polüüpidest, mis võivad alles hiljem veritsema hakata. Samuti võib peitveretest jääda negatiivseks parempoolse jämesoole varajaste kasvajate ja lamedate polüüpide puhul, mis veritsevad harvem.
Seega, korduv sõeluuring ehk iga 1–2 aasta järel tehtud peitveretest suurendab avastamise tõenäosust oluliselt rohkem kui üksik test.
Lisaks on oluline, et sümptomitega patsient ei jääks lootma vaid peitveretestile. Kui on rauavaegusaneemia, püsiv sooletegevuse muutus, seletamatu kaalulangus või kõhuvalu, tuleb teha koloskoopia ka siis, kui peitveretest on negatiivne.
Peitveretest on hea ja kulutõhus sõeltest kogu rahvastikule, aga koloskoopia on ainus meetod, mis võimaldab näha kogu soolt ja eemaldada vähieelsed muutused enne vähi teket.
Sõeluuringu kaudu avastatakse ka healoomulisi muutusi. Kuidas on praktika: kui palju nendega tegelemine ennetab hilisemat võimalikku pahaloomulise kasvaja teket või pole see alati seotud?
Üldiselt võiks efektiivne soolevähi sõeluuring langetada rahvastiku soolevähi suremust 30%.
Kõik koloskoopial sooles leitud moodustised ei ole ohtlikud – näiteks väikesed hüperplastilised polüübid pärasooles tavaliselt vähki ei tekita ja nendega ei pea midagi ette võtma. Olulised on just suuremad või düsplastilised polüübid ja adenoomid, mis on enamasti vähieelsed seisundid. Kui eelmainitud moodustised õigeaegselt eemaldada, jääb vähk lihtsalt välja arenemata!
Seega võib öelda, et soolevähi sõeluuring teenib kaht eesmärki: soolevähi varane avastamine ja soolevähi profülatika. See on üks väheseid sõeluuringuid meditsiinis, mis mitte ainult ei leia haigust, vaid vähendab aktiivselt ka selle tulevast esinemist.
Üllatavalt palju inimesi, kes on saanud positiivse peitvere testi tulemuse, ei lähegi järgmisele uuringule. Kui kiiresti tavaliselt areneb soolevähi esimesest staadiumist teine, kolmas neljas – mida neile öelda?
Tõepoolest, Eesti riiklikus soolevähi sõeluuringus jääb kahjuks ligi kolmandik inimestest, kelle peitveretest on positiivne, koloskoopia tegemata.
Positiivne peitveretest ei tähenda automaatselt soolevähi diagnoosi, vaid viitab vajadusele teha järgnev uuring – koloskoopia. Teadusuuringud näitavad veenvalt, et inimesed, kel jääb peale positiivset peitveretesti koloskoopia tegemata, surevad järgnevate aastate jooksul soolevähki umbes kaks korda sagedamini kui need, kes uuringule lähevad.
Healoomulisest moodustisest areneb soolevähk enamasti aeglaselt – aastate jooksul, kuid kui pahaloomulised rakud on juba tekkinud, võib kasvaja areneda järgmistesse staadiumitesse kuude või mõne aastaga – täpset kasvukiirust ei saa ette ennustada.
Kui oodata, on suurem tõenäosus, et kasvaja jõuab levida, vajatakse keerulisemat ravi või haigus muutub ravimatuks.
Kui palju on viimase 10 aasta jooksul lisandunud ravivõimalusi?
Viimaste aastatega on soolevähi ravivõimalused oluliselt avardunud. Ravi on muutunud personaalsemaks sõltuvalt kasvaja asukohast, geneetilisest profiilist, levikust ja organismi iseärasustest.
Kasutatakse aina rohkem väheinvasiivseid operatsioonimeetodeid, et patsiendi paranemine ja taastumine oleks kiirem
Pärasoolevähi puhul kasutatakse üha tõhusamalt enne operatsiooni kiiritus- ja keemiaravi, mis võimaldab aina rohkematel patsientidel operatiivset ravi sootuks vältida ja sellega pärasool säilitada – varem oli see mõeldamatu.
Kindlate kasvajatüüpide ravis on toonud suure läbimurde immuunravi. Osadel IV staadiumi patsientidel on ravitulemus nii hea, et seda võib nimetada pikaajaliseks kontrolliks, mitte ajutiseks leevenduseks.
Kokkuvõttes - viimase kümne aastaga on soolevähi ravi muutunud efektiivsemaks, personaalsemaks ja rohkem elukvaliteeti säästvamaks.
Seotud lood
Tervisekassa teatel on huvi soolevähi sõeluuringu vastu tänavu erakordselt suur: seni on sõeluuringust osa võtnud 45% kutsututest, mis on enam kui mullu samal ajal.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) üldkirurg Indrek Seire usub, et praeguse soolevägi surmastatsitika saaks järjepideva teavitustöö ja inimeste teadlikkuse tõstmisega muuta ravistatistikaks. Tema hinnangul võiks soolevähk korrata rinnavähi edulugu.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele