Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulusid ka eestlased, analüüsis ligi 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ning tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • mida näitas seni üks suurimaid ärevuse geneetika uuringuid ja miks peetakse selle tulemusi läbimurdeks;
  • kuidas kommenteeris Kelli Lehto piiri tavapärase muretsemise ja püsiva ärevuse vahel;
  • millised järeldused tegid teadlased geneetilise riski, keskkonnamõjude ja elukogemuste koosmõju kohta.
Ärevuse kujunemise rahvusvahelises uuringus lõid kaasa ka eesti teadlased
  • Foto: Studio Romantic
Ajakirjas „Nature Human Behaviour“ avaldatud uuringu koostamisel osalesid ka Tartu ülikooli genoomika instituudi teadlased ning analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid, kirjutab geenivaramu oma lehel.

Seotud lood

Uudised
  • 11.06.26, 14:30
Algab üle-eestiline vaimse tervise uuring, kuhu kaasatakse 4000 inimest
HeBA kliiniku ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi koostöös neljapäeval algav mahukas üle-eestiline vaimse tervise uuring kestab 2026. aasta lõpuni. Esimeses etapis eelregistreerunud ligi 1000 inimest saavad lähinädalatel järk-järgult kutsed uuringuga alustamiseks ning kokku kaasatakse uuringusse kuni 4000 osalejat.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.26, 09:18
Naistearst Marek Šois: kas Eestis võiks alustada rasedusaegse CMV-sõeluuringu pilootuuringut?
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele