Nepalis 26. augusti hommikul toimunud tohutus maalihkes on teadmata kadunud ka Läti joogagrupis olnud kaks eestimaalast, kellest üks on Ida-Virumaa perearst Maria Aleksandrova.

- Mäed Nepalis.
- Foto: Shutterstock
Välisministeeriumi ja sotsiaalmeedias avaldatud otsingute kaudu laekunud info põhjal on üks kadunud naisest 65aastane Maria Aleksandrova ja teine 58aastane Katrin Saar. Naised olid liitunud ühe Läti joogagrupiga, mille liikmeid otsitakse praegu piltidega selle grupi Facebooki lehel. Grupp oli olnud rohkem kui 30liikmeline, osa jäid Nepali pealinna Kathmandusse, aga suurem osa külastas Tiibetit. 26. augusti varahommikul oldi Hiina-Nepali piiripunktis, et tagasi Nepali poole minna, kuid see piiripunkt koos mitme kõrgehitusega on pärast veemassi pealetungi sisuliselt kadunud mudamassi alla. Grupp pidi tagasi koju jõudma 30. augustil.
Aleksandrova töötab Jõhvis tervisekeskuses Corrigo oma ettevõtte Astermed OÜ kaudu perearstina ja on terve oma tööalase karjääri üles ehitanud Ida-Virumaal.
2015 valiti ta Ida-Virumaa perearstina parimate perearstide nimekirja. 2016 kirjutas temast Postimees, mida refereerisime ka
mu.ee-s, kui ühest edukamast perearstist sealkandis. Artiklis ütles Kohtla-Järve perearst Maria Aleksandrova, et on oma praksise ülesehitamiseks kulutanud aastaid ning on olnud aegu, kus polnud ta endale palka maksta ei saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Corrigo tegevjuht Merle Harjo ütles Meditsiiniuudistele, et Corrigo tervisekeskuse perearst Maria Aleksandrova on nende andmetel Nepalis 26. augusti hommikul toimunud tohutus maalihkes kadunud üks kahest eestlasest.
Pühapäeva hommikuse seisuga on hukkunuid CNNi andmetel üle 750, kadunuid tuhandeid, sealhulgas sadu välisriigi kodanikke.

- Tiibeti-Nepali piiripunkt, mis üleujutuse laviinis täielikult hävis ja kus 26.08 hommikul oli kümneid turiste ja turismigruppe piiriületust vormistamas.
- Foto: Reuters / Ritzau Scanpix
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.