RAADIOS tuleb juttu kolesteroolist ja ateroskleroosist

Reedeses “Tervisetarga” saates oleme külas Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogil Piret Asseril, kes selgitab, kuidas kõrge kolesterool kahjustab veresooni ning millised on selle haiguse tõsisemad tagajärjed. Juttu tuleb ennetusest ja ravivõimalustest.
Doktor Piret Asser.
  • Doktor Piret Asser.
Ateroskleroos on krooniline ja sageli märkamatult kulgev haigus, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Lootust veresooned toitumise, spordi või ravimitega taas puhtaks saada, ei ole. Kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud ja kardioloogia osakonna juhataja Piret Asser selgitab, kuidas kõrge kolesterool kahjustab veresooni ning miks tekivad infarkt ja insult sageli alles haiguse hilises faasis.
Juttu tuleb ka sellest, kuidas ateroskleroos organismis areneb, millised on peamised riskitegurid ja miks haigus võib aastaid kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Samuti selgitab doktor, millised on kõige raskemad tüsistused – alates südameinfarktist ja insuldist kuni neerupuudulikkuse ja veresoonkonnaga seotud dementsuseni.
Räägime ennetusest – millist rolli mängivad toitumine, liikumine ja riskitegurite varajane avastamine. Arutleme ka ravi vajalikkuse üle: kui tõhusad on statiinid, millised on levinumad hirmud ravimite ees ning miks ravi katkestamine võib olla ohtlik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saadet juhib Violetta Riidas.
Seda saab kuulata reedel kell 15 SIIN ja hiljem järelkuulata Äripäeva raadio saatesarjade rubriigis.

Seotud lood

Uudised
  • 02.12.25, 11:24
Doktoritöö paljastab, miks areneb ateroskleroos meestel ja naistel erinevalt
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö muudab täielikult senist arusaama ateroskleroosi ravist. Selgus, et see krooniline haigus areneb rakutasandil meestel ja naistel erinevalt, mis loob aluse senisest täpsemale ravile.
Uudised
  • 14.04.26, 15:00
Doktoritöö: südame tervise eest hoolitsemine peaks algama juba lapseeas
Südame-veresoonkonna haigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Juta Kraav, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseeas, laste eluviis ja kehaline aktiivsus aga mõjutavad oluliselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.
  • ST
Töökuulutused
  • 25.02.26, 16:06
Regionaalhaigla otsib psühhiaatriakliiniku õendusjuhti
Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2026

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele