Reedeses “Tervisetarga” saates oleme külas Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogil Piret Asseril, kes selgitab, kuidas kõrge kolesterool kahjustab veresooni ning millised on selle haiguse tõsisemad tagajärjed. Juttu tuleb ennetusest ja ravivõimalustest.
Ateroskleroos on krooniline ja sageli märkamatult kulgev haigus, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Lootust veresooned toitumise, spordi või ravimitega taas puhtaks saada, ei ole. Kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud ja kardioloogia osakonna juhataja Piret Asser selgitab, kuidas kõrge kolesterool kahjustab veresooni ning miks tekivad infarkt ja insult sageli alles haiguse hilises faasis.
Juttu tuleb ka sellest, kuidas ateroskleroos organismis areneb, millised on peamised riskitegurid ja miks haigus võib aastaid kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Samuti selgitab doktor, millised on kõige raskemad tüsistused – alates südameinfarktist ja insuldist kuni neerupuudulikkuse ja veresoonkonnaga seotud dementsuseni.
Räägime ennetusest – millist rolli mängivad toitumine, liikumine ja riskitegurite varajane avastamine. Arutleme ka ravi vajalikkuse üle: kui tõhusad on statiinid, millised on levinumad hirmud ravimite ees ning miks ravi katkestamine võib olla ohtlik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Violetta Riidas.
Seda saab kuulata reedel kell 15
SIIN ja hiljem järelkuulata Äripäeva raadio saatesarjade rubriigis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöö muudab täielikult senist arusaama ateroskleroosi ravist. Selgus, et see krooniline haigus areneb rakutasandil meestel ja naistel erinevalt, mis loob aluse senisest täpsemale ravile.
Südame-veresoonkonna haigused on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas, kuid enamasti seostatakse neid täiskasvanute ja eakatega. Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös näitas Juta Kraav, et nende haiguste kujunemine saab sageli alguse juba lapseeas, laste eluviis ja kehaline aktiivsus aga mõjutavad oluliselt veresoonte tervist ja hilisemat haigusriski.
Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2026