Arstiteadusüliõpilaste selts, nooremarstide ühendus, arstide liit ja õdede liit avaldasid seisukoha, mille kohaselt peab Eesti tervishoiuasutuste töökeel olema eesti keel. Lisati ka neljast punktist koosnev üleskutse.
Arstiteadusüliõpilaste selts, nooremarstide ühendus, arstide liit ja õdede liit (EÕL) seisavad selle eest, et Eesti tervishoiuasutustes peab töökeel olema eesti keel, sest tööalane suhtlus peab olema kõigile kolleegidele arusaadav.
  • Arstiteadusüliõpilaste selts, nooremarstide ühendus, arstide liit ja õdede liit (EÕL) seisavad selle eest, et Eesti tervishoiuasutustes peab töökeel olema eesti keel, sest tööalane suhtlus peab olema kõigile kolleegidele arusaadav.
  • Foto: Shutterstock

Seotud lood

Uudised
  • 17.12.24, 13:00
Arstitudengid ja nooremarstid: Keelebarjäär meditsiinis loob pinnase ravivigade tekkeks
Uudised
  • 05.05.25, 10:59
Tervishoiutöötajad: võõrkeeles ravides suureneb ravivigade võimalus. Vigade vältimiseks vajame tõlkelahendusi
Tervishoiuvaldkonna organisatsioonide esindajad koostasid arvamusloo, mis käsitleb seisukohta võõrkeeltes ravimise ja sellega seotud väljakutsete osas. Eesti Õdede Liit ja Eesti Arstide Liit toetavad loos toodud seisukohti.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele